Sisuvalem Logo

Kirjaniku blokk ja sisuloome

Sisuloome erinevad vormid

Sisuloome, content writing, loovkirjutamine, copywriting, videoloome,…. 

Heal lapsel mitu nime.

Mida sisuloome endast kujutab? Kes see autor, sisulooja on?

Sisuloome on üks aeganõudvamaid turundustegevusi. Olgu selleks kirjalik, visuaalne või audio sisuloome. 

Sisuloome on uue teemaga välja tulemine, strateegia paika panemine, lähenemiskeele või tooni valimine (tone-of-voice), märksõnade otsing, sisutootmine, levitamine.

Sisuloome alla kuuluvad blogipostitus, videopostitus, uudisartikkel, sotsiaalmeedia postitused jmt. Mõni sisuloome vorm vajab loomiseks rohkem aega kui teine. Samuti on vajalikud erinevad vahendid, et sisu luua – arvuti, fotokaamera, videokaamera, raamatud…

Sisuloome hästi tegemisel on oma eesmärk ja tagajärjed. Võib juhtuda, et su ettevõttel hakkab ühtäkki jube hästi minema. Kui ma ütlen, et võib juhtuda, siis tegelikult peakski juhtuma.

Sisuloome eesmärk on ettevõtte brändi levitamine, käibe tõstmine, kliendi probleemidele lahenduse pakkumine – inimeste elu paremaks muutmine. Seega enne, kui sa hakkad sisu looma, on hea teada sisuloome eesmärki ja sihtrühma.
Kellele sa sisu lood ja mis on tema mure, mida sa läbi sisuloome lahendada saad ja kes see sisulooja siis on?

Kes on sisulooja?

Sisulooja on keegi, kes vastutab sisuloome ideede, loomise ja ka levitamise eest. 

Sisulooja ühendab ettevõtte ja sihtrühma ehk kliendi, tekitades nende vahel usaldust. Sisukirjutaja(copywriter) on samamoodi sisulooja nagu suunamudija(influencer). Lihtsalt natuke alalhoidlikuma profiiliga. Seega sisulooja suures pildis, nagu nimigi ütleb, loob mistahes vormis sisu.

Sisuloomisega saab kasvatada näiteks kodulehe liiklust. Kui sa pakud kliendile järjepidevalt vajalikku ja kvaliteetset informatsiooni, tunneb ta, et saab sinult oma küsimustele vastused. Ta hakkab sind usaldama ja tuleb sinu kodulehele, et olla kursis kõigega, mida seal kajastad. Kodulehe liikluse all pean silmas inimeste arvu, kes sinu kodulehte külastavad ja seda, kui kaua nad sinu kodulehel aega veedavad. Mida kauem, seda parem Google silmis. Oled sa siis valinud visuaalse sisuloomise või kirjaliku.Selles artiklis keskendun kirjalikule sisuloomele.

Sisukirjutamisega saab suurendada konversiooni määrasid.

Konversiooni määr on see väärtus, millisel eesmärgil sa midagi kuhugi kirjutad. Kui sa tegeled ettevõtetele sisuloomega, küsi alati enne kirjutama hakkamist, mis on nende poolt tellitud sisuteksti eesmärk. Läbi lihtsatesse sõnadesse pandud tekstide saab lugeja väärtuslikku infot, mis parandab kliendikogemust ettevõtte virtuaalses või füüsilises keskkonnas. 

Iga pühendunud ettevõte palkab endale sisulooja, et levitada ettevõtte visiooni ja täita selle püstitatud eesmärgid. Hästi ja lihtsasti loetav sisu kodulehe maandumislehel, blogis või e-poes, sotsiaalmeedias, ajalehe artiklites või uudiskirjades kujundab kliendi kasutajakogemust ja sellest tulenevalt ettevõtte käekäiku. 

Ideed sisuloomeks

Sa tunned seesmist kirge kirjutada kindla teema kohta? Ehk on sinu lugejad pöördunud sinu poole murega, mis vajab lahendust? Vahel antakse sulle sisend teksti tellija poolt. 

Iga kord, kui sul tekib mõte millestki kirjutada, tee endale selle kohta märkmeid. Kirjuta oma ideed ja mõttevälgatused üles, et sa ei unustaks. 

Tead ju küll seda “See ei lähe mul kunagi meelest!” kuniks sa istud maha, et kirjutama hakata ja ups….Läinud see idee ongi. 

Vali enda jaoks mugav ‘ideede laegas’ – telefoni kaust, arvuti fail või füüsiline märkmik, mida saad igale poole kaasa võtta. Loe palju teemakohast kirjandust, kuula podcaste, ja uuri artikleid sulle oluliste teemade kohta. 

Kuidas jõuda sisuloome teemani?

Ajurünnak.

Loo endale mõttekaart e. mindmap  – pane kirja kõik sõnad, tsitaadid või fraasid, mis tekitavad sinus tahtmist kirjutada ja on sulle inspireerivad. Kirjuta sellest, milles sa hea oled. Milles sa oled ekspert. Või milles sa tahaksid eksperdiks saada.

Kirjuta sellest, mis võivad pakkuda sinu lugejale või sinu kliendi lugejale väärtust. Midagi, mida neil on vaja mõista, mida sina saad omakorda lihtsatesse sõnadesse kirjutada ja aidata neil mõista.

Üks võimalus on paluda oma kolleegidel sinu brainstormi sammuke kaugemale viia ja uurida, mida nemad arvavad, et vajaks kajastamist. 

Näiteks klienditoe töötaja sinu enda või sisutellija ettevõttes teab täpselt, milliste küsimustega kliendid igapäevaselt nende poole pöörduvad.

Müügispetsialistid oskavad tuua välja numbreid, millised tooted või teenused on populaarsed. Sina saad siis omalt poolt läbi sisuloome panustada, toetada ja ka kasvatada seatud eesmärkideni jõudmist veel rohkem.

Pane ennast oma kliendi kingadesse. 

Kulunud fraas, aga peab täiega paika. Sisulooja esimene ülesanne on mõista oma klienti. Mõista, mis talle muret tekitab ja otsida sellele lahendus. Kui sa otsid sisuloomeks ideid, mõtle, mis on see, mida su kliendil vaja on.

Kuidas sina saad lahendada tema probleemi? Kuidas saad viia temani vajaliku informatsiooni või teadmised, et tema elu mugavamaks ja paremaks muuta?

Olemas olevad kliendid. Kliendid, kes juba on sinu toodet või teenust ostnud.

Küsi kliendi tagasisidet. Mitte lihtsalt, et kas oled rahul? Vaid uuri põhjalikult. Esita küsimusi, mis annavad sulle päris vastuseid ja ära karda kriitikat, sest ilma kriitikata ei saa sa areneda. Just klientide tagasiside on sisuloome ideede genereerimiseks suurepärane platvorm, kuna sinu otsene klient ütleb sulle ära, miks ta su teenust või toodet vajas.

Kas sa täitsid tema ootused ja mida võiks parendada? Tagasiside põhjal kirjutades lood sa oma kliendile otsese ja tähendusrikka sisu, mis võib aidata vastata tema tekkinud küsimustele ja param-pa-paaa, ma kordan ennast – pakkuda talle vajalikku väärtust ja tekitades usaldust.

Ole spioon ja uuri turgu!

Nimelt – nuhi oma kolleegide, just kolleegide, mitte konkurentide, seljataga. Kellelgi ei ole selliseid elukogemusi, kui sinul. Samamoodi on sinu kaas-sisuloojatel nende elukogemused. Sellepärast meeldib mulle kasutada sõna ‘konkurent’ asemel ‘kolleeg’.

Võib-olla tuleneb see minu sisemisest soovist kuuluda kuhugi kollektiivi. Vabakutseline sisukirjutaja olla on hea, aga vahel võib see amet osutuda küllaltki üksildaseks. Tahad ju kuulda kellegi arvamust või arutada tekkinud dilemmade üle. Igatahes, tagasi teema juurde.

Vaata millest sinu kolleegid kirjutavad. Milliseid pealkirju nad kasutavad? Kui edukad nende kirjutised Googles on ehk mitmendal kohal nad Google otsingus ilmuvad? Mis on need märksõnad, mida nemad on kasutanud? Kas äkki peaksid sina keskenduma teistele märksõnadele? Kui sa mõistad kaaskirjanike nišši ja kirjutamise stiili, saad sa eristuda ja kirjutada teistsuguse lähenemisega. Alguses võib oma nišši leidmine olla paras peavalu, aga ajapikku harjutades, arenedes ja muudkui kirjutades kujuneb sinu stiil iseenesest.

Nii, nüüd oled sa loodetavasti seal maal, et tead, millest sa kirjutama hakkad. Kuidas siis planeerida see idee üheks hästi loetavaks, õpetlikuks ja väärtust pakkuvaks kirjatükiks?

Sisuplaneerimine

Kirjuta pealkirjad kõige esimesena. Pealkiri olgu meeldejääv ja pilku püüdev. Sul on aega umbes 2,5 sekundit, et lugeja tähelepanu köita.

Katseta pealkirjade puhul erinevaid sõnajärjestusi. Kui sa ei leia kohe alguse seda päris õiget pealkirja, pane erinevad variandid kirja ja tule nende juurde tagasi, kui sisutekstid valmis.

SEO tarbeks proovi seada põhimärksõnad pealkirjas ette poole. 

Ehita oma tekst loogilises ja voolavas järjestuses. Kasuta ‘Heading1’ vaid ühe korra. Seejärel pane paika ‘Heading2’ed, vajadusel ‘Heading3’ed‘ jne.

Tekstis ära topi märksõnu lihtsalt ja suvaliselt teksti. Kasuta võimalikult palju märksõnu, kuid järgi, et see ei kahandaks sisuväärtust.
Näiteks, kui üks märksõna, mida tekstis kasutad on ‘ema’, siis oleks kohtlane lugeda lause “Ma kinkisin emale sünnipäevaks tassi!” asemel “Ma kinkisin ema sünnipäevaks tassi!”

Ole loov ja lase oma kirjutise eesmärgil tugevalt kuklas tiksuda, et mitte teemast kõrvale kalduda. Ole otsekohene, konkreetne, keskendu loovusele ja usalda enda sisetunnet. 

Kirjutades kasuta plokke, ära kirjuta teksti järjest suurtes tulpades. 

Kasuta lihtsasti loetavaid sõnu. Eelista lühikesi lauseid. Visuaalselt on silmale ebamugav lugeda liiga väikese fondiga, olematu reavahega kokku pressitud teksti. 

Ebamugavuse vältimiseks vajutab su lugeja back nuppu ja sinu loodud sisu ei jõua temani.

 Küsimused, mis aitavad sind sisuloome planeerimisel:

  1. Kliendipersoona ehk ideaalne klient, kellele see sisu suunatud on?
  2. Millise etapiga ostja teekonnast see sisu kohaldub?
  3. Mis on selle sisuloome eesmärk? Ostu sooritamine, usalduse pakkumine, kliendibaasi suurendamine, lehe liikluse kasvatamine (hoida klienti võimalikult kaua kodulehel)…
  4. Kui palju aega ja raha saad sa selle sisu loomiseks panustada?
  5. Kas vajad lisajõude näiteks videotöötluse, videolooja graafilise disaineri näol, et valmiks ühtne ja visioonile vastav tervik?
  6. Kas sisu mida lood on aegumatu (saad sama sisu taas postitada ka tulevikus)?
  7. Kuidas see sisu mahub sinu üldise sisuloome strateegia ja tuleviku plaaniga?
  8. Keda või millist publikut see sisu kõnetab?
  9. Keda ja kuidas see sisu aitab?

Sisukirjutamine

Sisukirjutamine on loominguline tegevus. On oluline tundma õppida oma klienti, tema käitumist, eelistusi ja vajadusi. 

Kui sul on plaan valmis, hakka kirjutama! Võta ette oma plaan, hakka otsast pihta ja näed, kuidas on kirjutada sisu olles panustanud korralikult eeltöösse. Küll aga ole valmis pidama pausi, kui sa tunned, et kaldud teemast kõrvale või sinu stiil ei klapi sellega, kuidas su sõnad paberil tekstiks formeeruvad. Kogu ennast, vaata uuesti üle oma strateegia. Mõtle oma persoona peale, kellele sa kirjutad.

Kui tunned,et oled valmis jätkama, tee seda. Kui tunned, et midagi on vaja muuta – tee seda.
Sisuloome on protsess, mis vajab põhjaliku eeltööd, ettevalmistust ja planeeringut. Eriti juhul, kui sind tabab see kohutav loomeseisak ehk kirjaniku blokk, millest kohe lähemalt. 

Mis on kirjaniku blokk ehk writer’s block ja kuidas see ületada?

Writer’s block ehk kirjaniku blokk pole üldse mitte haruldane nähtus. Kõik loomeinimesed on moel või teisel sellega kokku puutunud. Mina samuti. 

Mis on kirjaniku blokk? 

Kirjaniku blokk on ajutine või pikaajaline võimetus sõnu paberile kirjutada. 

Sisukirjutamine on lihtne, kuni sinnamaani, mil su mõte takerdub ja mitte ükski sõna ei jookse ekraanile (tahaks siia kirjutada paberile, aga kui paljud enam käsitsi paberile oma tekste kirjutavad – vist vähesed).
Lihtsalt täielik seisak – blokaad. Su aju on tardunud ja näpud samuti. Vahel istud diivanil ja tead, et pead tööd tegema, aga sa leiad enda peas mingid vabandused, või teised tegevused, et silmitsi seista kirjutamisega. Sest sa ei suuda seda teha.

Kirjaniku blokk ja füüsilised sümptomid

Kuidas tekib kirjaniku blokk? 

Kõrge panusega töö.

Kui sinu kirjutisesel on väga kõrged panused ja sa tead, et sa pead kirjutama oma elu parima teksti, sest sellest sõltub näiteks sinu edasine sissetulek või kliendi reputatsioon.

Ülekoormus.

Sul on eraelus ja tööalaselt väga kiire ja päevas jääb kõigeks oluliseks vajalikke tunde puudu. Tekib stress. Stressi tõttu on keskendumine häiritud ja tihti mõjutab see kirjutamise võimekust.

Elumuutused.

Sa vahetasid elukohta, said lapse või on toimunud mõni muu elumuutev sündmus. 

Sind on tabanud edu.

Sinu viimati avaldatud raamat või ajalehe artikkel sai suurepärase tagasiside osaliseks. Sinu soov, et järgmine kirjutis tuleks veel parem, võib pinge tõttu pärssida sinu loovuse ja kirjutamise võimekust. 

Ajastus. 

Sellel hetkel, kui sinu loovus on pausil, on kirjutamine praktiliselt võimatu. Küll aga ei tasu sellesse hetke toppama jääda. Tee väike paus, vii oma mõtted mujale ja tule oma kirjutise juurde hiljem tagasi. Vahel võib kirjaniku blokist ülesaamise parim ravim olla mitte kirjutamine. Pingest piltlikult öeldes lahti laskmine ja endale puhkuse andmine. Kuigi enamasti soovitatakse just kirjutada. Katseta erinevaid meetodeid, mis just sulle sobivad.

Perfektsionism. 

Sa oled täielik kontrollihull ja tahad, et kõik oleks ideaalne. Seega lood sa oma peas nägemuse sellest, kuidas sinu kirjutis peab välja nägema ja kõlama. Liigselt täiuslikkust taga ajades on kirjaniku blokk kerge tulema, sest tihti juhtub, et see idealism sinu peas ei lase sul üldse sisuloomega pihta hakata. 

Petise sündroom ehk imposter syndrome.

Mõni kirjanik, kellel on võimalus olla sisukirjutajana tipptegija, ei saa selleks kunagi. Selle põhjuseks on hirm, mis pidurdab kirjanikuks arenemist.

On hirmutav kirjutada oma ideed ja mõtted, avastused ja tõekspidamised maailmale nähtavaks.

“Mis siis kui keegi arvustab mind?”

“Mis siis, kui ma oled millestki valesti aru saanud ja mind hakatakse sellepõhjal maha tegema?”

“Ma vist ikka ei ole piisavalt tasemel kirjutaja…”

Kuidas kirjaniku blokk ületada?

Mina omast käest ideaalset lahendust sulle öelda ei oska. Ja mind on kimbutanud arvatavasti kõik kirjaniku bloki võimalikud variandid.

Samuti olen ma rumalalt logelenud ja kurtnud oma kurva elu üle, ilma end diivanilt püsti ajamata ja arvutit avamata.

Usu mind, edasiviiv jõud see teleka vahtimine kindlasti ei olnud.

On erinevaid viise, kuidas enda rahuoaas hinges taas leida, et loovus saaks voolata.

Kui sa tunned, et sa tead millest sa kirjutada tahad, kuidas loodav sisu välja peaks nägema, aga sind pidurdab hirm või perfektsionism, soovitan ma lihtsalt hambad risti suruda ja kusagilt algust teha.
Hirm on sisulooja üks suurimaid vaenlaseid. Ära lase hirmu tõttu oma potentsiaali raisku ja kirjuta sellest hoolimata.

Tunne hirmu, aga ära lase sellel end halvata. Kirjuta ikkagi. Kirjuta midagi. Siis tuleb ka loovus tagasi.

Võta appi ülalpool väljatoodud sisuplaneerimise punktid.

Ära aja taga täiuslikkust. Seda ei ole olemas. Alati saab paremini. Aga see ei ole peamine.

Tähtis on asjaga pihta hakata. Vahet ei ole, kui sinu esimene kirjutis ei ole Google otsingumootori nr.1. See ei peagi olema.

Vähemalt oled sa ennast ületanud ja midagi loonud. Ja see ongi juba suurepärane algus. Just, suurepärane – kui sa oled juba midagi suutnud kirjutada, saad sa selle millegagi jätkata. Iga kirjutatud lausega aina edasi ja paremaks. Samuti on sul võimalus arenedes oma vanemaid kirjutisi täiendada või parandada.

Ära jää ootama seda üllast eluhetke, mil loovus ‘peale tuleks’. Võib juhtuda, et jäädki ootama. Pigem tuleb see loovus siis, kui sa juba oled otsa lahti teinud ja teksti kallal pusima hakanud. Küll sa siis satud hoogu ka ja enamasti ilmutab motivatsioon end peale tegutsema hakkamist.

Ära karda pihta hakata ja ära karda eksida. See kõik käib arengu juurde.

Ära anna alla!

Harjuta-harjuta-harjuta. 

Otsi internetist erinevaid artikleid, mis sind kõnetavad. 

Kirjuta need uuesti, aga enda nišš ja kirjutamise stiiliga. Kaevu sügavale teemasse ja ära karda liialdada – pigem liialda, kui hoia end tagasi. Liialdamise all ei pea ma silmas asjade välja mõtlemist, vaid väga spetsiifiliselt ja põhjalikult kirjutamist tuginedes uuringutele ja kogemustele.

Mõned tegevused, kuidas oma aju tuulutada ja blokist üle saada.

Vahel on parim viis kirjaniku bloki ületamiseks mitte kirjutada. Luba endale seda aega, mil sa ei mõtle ettenähtud tekstide kirjutamisele.

Viie meele harjutus 

Oled sa sellest harjutusest kuulnud? Seda kasutatakse tihti ärevushäirete puhul, et inimene saaks ennast ise maha rahustada. 

Harjutus on selline, et mõtle:

5 asja, mida sa näed (Ma näen laua, ma näen käsi, ma näen taevast…)

4 asja, mida sa kuuled (Ma kuulen oma hingamist, ma kuulen trepikoja ukse liikumist…)

3 asja, mida sa puudutad (Ma tunnen oma käsi vastu diivanit, ma jalad puudutavad vastu maad…)

2 asja, mida sa haistad (Ma tunnen toidu lõhna, ma tunnen seebi lõhna…)

1 asi, mille maitset sa tunned (Ma tunnen mündinätsu maitset…)

Vahel on kirjaniku bloki sümptomid ärevushäire omadega üpriski sarnased. Ma soovitan seda sama harjutust proovida kirjutamisega. Seda tehes saad sa vähemalt 15 lauset kirjutatud. Üks olulisemaid kirjaniku blokist üle saamise tegevusi ongi kirjutamine. Ükskõik mida. Tead küll, seisa oma hirmuga vastamisi, eks. Ja kui selle harjutuse käigus tekib sul veel mõtteid, kirjuta need ka üles. Siis saad rohkemgi lauseid, kui 15. 

Viie meele harjutus kirjutamiseks
Viie meele harjutus kirjutamiseks

Kirjaniku blokk kirjaniku üks suurim vaenlane. Minu meelest on bloki ületamine võrdeline iseenda ületamisega. Ja see ei ole kerge.

Kõik need hirmud ja unelmad olla parim, ideaalne ja võimeline kirjutama tekste, raamatuid, artikleid une pealt, lenneldes, on sinu või teiste välja mõeldud verstapostid, mida suudad lahjendada ja maha võtta ainult sina ise.

Ära ole enda vastu liiga karm ja lase oma loovus vabaks, ilma hirmu ja pingeta. Sest mis on kõige hullem, mis saab juhtuda?

Kui sul on mõni hea nipp, kuidas oma ajule puhkust anda ja pingest vabaneda, et oma ‘loovlooma’ toita, anna mulle ka teada!

Kirjutamiseni,

Anna-Liisa

Allikad