Tsau taas!
Kirjutasin eelmises postituses, et sa ärataksid lugejas emotsiooni. Täna räägime sellest pikemalt.
Miks ? 
Sest kui sa ei suuda kirjutades emotsiooni tekitada, võid sama hästi jätta kirjutamata. Nii ei raiska sa enda ega su lugeja aega.
Kohe räägin lähemalt, mis ma selle all silmas pean.

Kuidas su lugeja ennast tunneb, kui ta sinu postitust loeb? Mis emotsiooni sa temast tekitad?

Mitte köitev ja kuiv sõnaderodu, millel puudub mahlakas ja kaasa haarav sisu, teeb täpselt seda, mida sa just lugesid. 

ON KUIV JA MITTE KÖITEV!

Miks peaks siis lugeja veetma ülejäänud aja sinu lehel ja lugema sisutühja teksti?

Las ma ütlen sulle.
Ta ei teegi seda. Ta klikib back nuppu ja ongi korras. Oled hakkama saanud sellega, mida sa kõige vähem tahad. Lugeja ei anna sulle oma aega. 

Emotsioon mis sa temas tekitasid – IGAV! RAISKAN OMA AEGA! MÕTTETU!
Sisukirjutaja kõige hullem õudusunenägu. See on see mida sa pead vältima. Üldiselt ei meeldi mulle kasutada sõna “pead” mistahes vormis. Kuid siia ei sobi ükski teine.

Oli sul koolis õpetaja, kes viis tundi läbi õpikust teksti maha lugedes? 
Ta tegi seda kõige üksluisemal ja tuimemal toonil. Selles tunnis sai alati keegi suure ja punase märkuse päevikusse :” Magas tunni ajal!” 

Mina arvan, et selle märkuse oleks õpetaja võinud iseenda päevikusse kirjutada. 
Kui sa ei ole oma lugejatele huviäratav ja kaasahaarav, siis pole nemad selles süüdi. See näitab seda, et sinu sisu on puudulik. 

Aga ära muretse, see on parandatav 🙂 

Mõtle korraks enda lemmik filmi või raamatu peale. 
Miks see sind kõnetab ? Miks sa oled nõus korduvalt oma tunde sisustama sellega, mida sa korra juba näinud või lugenud oled?

Sellepärast, et see teos äratas sinus tunded. 

Emotsioonid. 

Sa samastusid peategelasega – tundsid alateadlikult, et teil on midagi ühist. Elasid talle kaasa ja tahtsid, et tal läheks hästi. 
Või meenutas tegevuspaik sulle sinu lapsepõlvekodu. Mõte rändas ajas tagasi vanaema juures veedetud pühapäeva hommikusse koos maasikamoosist nõretavate pannkookidega. 

You get the point. Sa oled konksuotsas. Teos on sind kõnetanud ja ennast sulle maha müünud. Mis see back nupp veel on? Sinu meel on hõivatud ja tahab rohkem teada.

Seda sa tahadki. Mis iganes sisu sa lood, sinu tekst on haarav. Alates pealkirjast (sellest pikemalt tulevikus 😉 ) kuni viimase sõnani artiklis. 

Anna igale sõnale tähendus. Iga silp mille sa trükid, loob sinu lugeja peas seoseid ja tahet edasi lugeda. Hoia teda konksu otsas kuni sinu viimaste “ kirjutamisteni / järgmise postituseni / armastusega, / …” 

Ära unusta oma MIKSi ja sihtrühma, kellele sa sisu lood. Kui sinu sisu on tehnikaalane, siis muidugi ei tasu seda vanaema pannkoogi lõhna kirjeldama hakata. See aga ei tähenda, et sinu copy peaks olema kuiv. 

Vali endale kirjutamise viis ja pea sellest kinni kõikides oma loomingutes. Nii on sinu looming sulle omased ja eristuvad. 

Kirjutades hoia meeles, et sa justkui istuks oma lugeja vastas, teisel pool lauda ja pead temaga dialoogi. Ei ole vaja kasutada valdkonnale omased keerulisi sõnu. Isegi kui sa kirjutad väga faktilist, teaduspõhist, ametliku copyt, hoia meeles, et sinu lugeja on päris inimene. Olgu tema haridustase kuitahes kõrge. Ta ei ole roboti ja tal on tunded, unistused ja lootused. Kasuta kõige lihtsamat sõnavara, mis võimalik. Loo sisu, mis on omaksvõetav ja sujuvalt loetav ka 11 aastasele lapsele.

Kui sa kasutad keerulisi sõnu ja väljendad ennast väga pikkade lausetega, täpselt nagu see näide siin, siis selleks ajaks kui sa selle lause lõppu jõuad, oled sa juba unustanud, kuidas see lause algas ja mis selle lause mõte oli. 

Ma vean kihla, et sa oled lugenud raamatut milles on ette tulnud lauseid, mida sa lihtsalt ei suuda enda “ajuga ära siduda”. Ja hakkad jälle otsast peale.

Uuesti.

Ja uuesti.

Lõpuks viskad raamatu käest, sest sa tunned kurnatust. Alateadlikult ka pettumust ja häiritust. Need emotsioonid ei ole positiivsed. Ja rohkem sa seda raamatut lugeda ei taha. Ära paku oma lugejale samasugust halba emotsiooni. Hoia oma laused lühikesed ja lihtsad.

Ütlemise asemel võta eesmärgiks jutustada.
Tekitata emotsiooni seda kirjutamata : 

“See imeline kirjutamisviis aitab sul jõuda kaugele! “

“Tee nii ja sa näed suurepäraseid muutusi! ”

“Sa tunned ennast kindlalt, kui sa kasutad neid sõnu! ”

Muidugi, kui sa tagad lugejale päriselt ka need emotsioonid ja tunded, siis lase käia 😉 

Üks peamine põhimõte sisukirjutamisel on pakkuda lugejale väärtust.Mitte talle ette sööta, kuidas peab. Pakkuda talle võimalikult palju kasulikke ja õpetlike nippe, kuidas tema võib neid oma igapäeva töös või elus päriselt kasutada. 

Panid tähele, et ma kasutasin eelmises lauses sõna VÕIB? Justnimelt, võib, mitte ei pea. 

Täpselt siis, kui sa hakkad oma lugejale ette kirjutama, mida ta PEAB tegema, vajutab ta back nuppu ja tagasi ei tule. Kellele meeldib, kui teda käsitakse? Ma tean, et minule igatahes mitte.

Seega kokkuvõtteks, 

  • Hoia meeles oma MIKSi ja sihtrühma
  • Suhtle oma lugejaga nagu sõbraga
  • Kasuta kergesti loetavaid sõnu 
  • Ära käsuta
  • Paku väärtust

Armastusega,

Anna-Liisa

Sõnadest seosed, mis müüvad

sisuvalem.ee
Previous Article